Muuluka

Ruhnu saar asub keset Liivi lahte ja kuulub Saare maakonda. Saare pindala on 11,9 km², pikkus 5,5 ja laius 3,5 km. Esmakordselt on Ruhnut kirjasõnas mainitud 1341.a. Kuramaa piiskopi poolt. Ruhnu moodustab Liivi lahe keskosas asuva loode-kagu-suunalise aluspõhjalise seljandiku kõige kõrgema, veepealse osa.

Loodus on Ruhnus äärmiselt mitmekesine. Saare idaosa on liivane. Seal kulgeb rida loode-kagu suunas omavahel paralleelseid liivaluiteid. Luidete suurim kõrgus merepinnast on üle 21 meetri. Edela poolel vahelduvad väikeste põllulappidega rannaniidud ja -karjamaad. Kõrgeim punkt on 29.6m üle merepinna ulatuv Haubjerre mägi, kus asub Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud tuletorn.

Ruhnu flooras on registreeritud üle 600 liigi. Levinumad on korvõielised ja kõrrelised. Soontaimede hulgas esineb 23 haruldast ja kaitstavat liiki. Saarel on registreeritud üle 100 linnuliigi. Kahepaiksetest on oluliseim juttselg-kärnkonn e. kõre.

Ruhnu on ilma liialdusteta kõige päikesepaistelisem paik Eestimaal! Tõsiselt! Seda tänu oma geograafilisele asukohale. Kui saar suvel päikesepaisteliste ilmadega piisavalt üles soojeneb, siis on põuaperiood garanteeritud. Saarelt ülespoole tõusev soe õhk ajab pilved saare kohal laiali. Seda on hea näha rannas - ümber saare on taevas pilvine, kuid saare kohal paistab päike.